Sõprus ei küsi, kui palju sa kaalud,

oled veevalaja, kalad või kaalud.

Sõprus ei küsi, kus olid nii kaua,

kui tuleb sõber, katad vaikides laua.

Sõprus ei küsi, olid kaugel või ligi:

sõber teab niigi  kui pidi, siis pidi.

Sõprus ei küsi: “Kas oled mu sõber?”

Ta tuleb su karguks, kui su ihu on nõder.

Ta ei küsi kui pruut: “Kas olen sul ainus?”–

ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.

Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem:

ta on nagu vein – kui vanem, siis parem.

Arm on nii üürike, sõprus on püsiv,

mina ta vanust küll iial ei küsi.

                                               Ave Alavainu

Bookmark the permalink.

..