Juhan Smuuli 94. sünniaastapäev

Juhan Smuuli 94. sünniaastapäev sai peetud ja pirukapurugi suunurkadest pühitud.

Muuseum korraldas õdusa kohvilaua, mille ümber oli kena Juhanit meenutada ja Maie üleilmselt kiidetud pirukaid nosida.
Hakatuseks luges Meelis ühe eriti arktilise luuletuse, mis soojas toaski külmavärinad nahavahele ajas, niiet kadus igasugune tahtmine välja minna. Aga kiire polka uhiuuel muhumustrilisel karmoškal pani vere taas käima.

Saabunud Saarte Hääle pressiesindajad täiendasid meie hõredaid ridu niivõrd, et minekut Rannamäele kirjaniku kuju juurde võis kuidagimoodi isegi rongkäiguks nimetada. Küla poolt puhuv vinge tuul õigustas igati rahvakirjaniku mere suunas turritavaid juuksesalke ja tormidest räsitud kurja kajakat tema õlal.

Peale kevadiselt värvirõõmsa lillekimbu pronksist pihku, sai Juhan ka vahelduseks karmide meretuulte mühinale kuulda austusavaldusi ja lustakaid karmoškahelisid.

Juhan 94

Küünlad särasid kaunisti

See, et meie hõredavõitu ja talviselt loius külas mitte midagi ei toimu, on vähe liialdatud. Kellel natukenegi eluvaimu sees, on ikka asja kodust välja tulla.

Vingest vastutuulest ja porist hoolimata sättisime küünlapäeval oma varbaotsad Muuseumi poole. Õdus küünlalõhn tuli juba uksepeal vastu ja kohvilaud kutsus isemeisterdatud suupistetega. Ei puudunud ka punavein, mis on põskede punaseks tegemiseks hädapärane. Traditsioonide vastu ju ei saa.

Kuigi rahvast oli napilt, heast tujust ja kõneainest me puudust ei tundnud.
Kohalolijad leppisid sellega täielikult, et kvantiteet ei määra mitte kui midagi.